“Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)”

Publikatsiooni “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastast 1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane – edukas kaadriohvitser tsaariarmees.
J. Rosenbaumi valikus sõjaväelise karjääri kasuks polnud midagi ernadlikku. 19. sajandi teisel poolel kasutasid paljud noorukid ära võimaluse riigi kulul sõjaväelise hariduse omandamiseks, enamikule selle tee valinutest saigi sõjaväelase amet elukutseks. J. Rosenbaumi epistolaarne pärand aitab meil paremini mõista sellise valiku tagamaid: miks tollal üldse mindi sõjakooli õppima, kuidas õppimisega toime tuldi ja mida tõi endaga kaasa ohvitseriks saamine.
Tema kirjad on samuti väärtuslikuks allikmaterjaliks tollal Vene armees valitsenud olude tundmaõppimisel eestlase pilgu läbi – alates igapäevastest ilmemuredest (toit, elamistingimused, riietus jne) lõpetades sellega, et sealt võib leida ka omamoodi välispoliitilisi kommentaare (Inglise-Buuri sõda, olukord Kaug-Idas jne). Mõistetavalt on kirjades olulisel kohal perekond ja kodukohas toimuv. Sideme püsimine koduga oli kindlasti üheks kõige olulisemaks toeks, mis aitas võõrsil ja teises keskkonnas vastu pidada, andis jõudu raskustest ülesaamisel ja edasipüüdlemisel. B. Linde on tabavalt märkinud, et J. Rosenbaumi kirjad “moodustavad omalaadse, kultuurilooliselt väärtusliku täienduse eesti soost vene ohvitseri eluarengu hingeelulstel vaatlustel”.
J. Rosenbaumi epistolaarse pärandi andis 1930. aastate lõpus Vabadussõja Ajaloo Komiteele üle M. Roopalu. J. Rosenbaumi epistolaarse pärandi säilimise eest võlgneme suuresti tänu B. Lindele, kelle käes olid need materjalid 1930. aastatel. Osa sellest pärandist on varem avaldatud: 1938. aastal avaldas B. Linde J. Rosenbaumi 4 kirja 1919. aastast eraldi raamatuna (“Näljas, alasti ja rahata. Kirjad Vene kodusõjast”), käesoleva väljaande koostaja publitseeris tema 1917. aasta kirjad vennale sarjas “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” esimeses raamatus (“Rahvusväeosade loomisest Eestis. Mälestusi ja kirju aastatest 1917-1918”).
Täna säilitatakse J. Rosenbaumi kirju kodustele (peamiselt vend Mihklile) koos tema isiklike dokumentide ja mõnede muude materjalidega Riigiarhiivis J. Rosenbaumi isikufondis (f 3588). Nimetatud fondist pärinevad kõik käesolevas publikatsioonis avaldatud kirjad, mida on keeleliselt korrigeeritud ning hädapäraselt kommenteeritud. Kirjad avaldatakse täielikult, välja on jäetud ainult üksikud arusaamatud kohad. Ülejäänud osa J. Rosenbaumi epistolaarsest pärandist (eelkõige I maailmasõjaaegsed kirjad aastatest 1914, 1916 ja mõned mälestustekatked) vääriks tulevikus samuti publitseerimist.