Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast kogemusest, mis taandas ta 1973 ülikooli üldajaloo kateedri vanemõpetajast orientalistikakabineti inseneriks ja laskis tal 1972. aastal valminud tööd kaitsta ajalookandidaadi kraadiks alles 1985. Järjekordset – ega siis kuuekümnendate aastate alguseni valitsenud stagnatsioon olnud esimene omataoline – stagnatsiooni loonud ja kinnistanud inimesed nägid teaduslikus orientalistikas esmajoones ohtlikku, kahjutoovat mõtlemisviisi (sõna dissidente e. teisitimõtleja saigi just tollal süüdistusi/karistusi põjustava tähenduse), millest tuleb järjekindlalt vabaneda. Vastavalt jäid ette ka Linnart Mälli tööd ja tema enese isik /…/. Aga orientalistikavastane mõtteviis ei ole hoopiski mitte kadunud, nii et kergemaks ei lähe Linnart Mällil veel sugugi.
Peeter Olesk
Linnart Mälli iseloomustamiseks
“Looming” 7, 1988
Tuletaksin ka meelde, et Linnart Mäll, kes on väga aktiivne inimene, mitte alati hea poliitik, aga kindlasti väga ausa südamega, on ju ellu kutsunud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni.
Lennart Meri
“Presidendikõned”
Ilmamaa, 1996
Kultuuride nn. baastekstid võivad isegi hilisemas ja võõras kontekstis ootamatult elustuda ja ergutada mõttetööd valdkondades, mille kujunemise võimalusest nende autorid võibolla undki ei näinud. Seepärast arvan, et igas tänapäevakultuuris peaksid mõttegeneraatoritena osalema niisugused baastekstid. Mida rohkem neid on, seda parem. Ei maksaks püstitada barjääre oma ja võõra vahele, sest need võivad küll konservatiividele ajutise hingerahu tagada, ühiskonna arengu panevad nad aga seisma. Muidugi mitte kauaks ja selles on õnn. Kui inimkonna ajalugu vaadelda, siis kui palju võib näha neid, lõpuks ikka maha varisenud barjääre, inimrumaluse mälestusmärke.
Linnart Mäll
Intervjuu ajalehele
“Tartu Riiklik Ülikool” 27. mai ja 3. juuni, 1988
Sari: Eesti Mõttelugu 21.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.