“No Logo”

Sihikule on võetud brändihiiglased.

Naomi Klein esitab raamatus No Logo valusa küsimuse: kas inimesel on veel vabadust otsustada ise oma elu üle või on valikuvabadus haihtunud glamuursete brändide pealetungi all? Autor rõhutab, et No Logo ei ole võitluskutse, vaid uurimus, kuivõrd on tänane maailm mattunud tihedasse brändivõrgustikku.

Esimeses osas “Ruum” kirjeldab Klein brändide ajalugu. Teine osa “Valik” lahkab kaupade tootjast selgesti eristatavaks brändiks muutuvate korporatsioonide käitumistaktikat. Milliste meetoditega nad oma mõjuala laiendavad, kuidas aitavad sellele kaasa viimaste aastate suurtrendiks kujunenud niigihiiglaslike korporatsioonide liitumised ja kuidas see kõik näiva valiku suurenemise tingimustes ometi valikuvõimalust kahandab?Korporatsioonide käitumist veidi “räpasema” poole pealt vaatleb kolmas osa “Töö”. Brändistamine on äärmiselt kulukas ettevõtmine. Inimestele peab ju iga päev teadvustama, et Nike ei ole mitte tossud, vaid võimalus “Just do it” ja et Nokia ei ole mitte mobiiltelefon, vaid “Connecting people”. Järelikult tuleb kusagilt kokku hoida. Ja kui bränd on vaimne väärtus, mitte toode, siis on iseenesestmõistetav kokkuhoiukoht tootmine ehk kalli lääneriikide tööjõu asemel odava arengumaa oma kasutamine. See aga toob kaasa töötajate rahulolematuse, mis ongi raamatu viimase osa \”Logo\” teema. Klein rõhutab pidevalt vajadust ise vabaduse eest võidelda ja maailma asjade üle otsustada, mitte lasta end suruda pelgalt tarbija positsiooni, kelle valikuvabadus piirdub sellega, mida talle pakutakse.