Kella üheksa ajal oli “Varietes'” teatrisaal alles tühi. Nõrgalt kumavate kroonlühtrite poolvalguses olid rõdud ja parteri sametistes granaatpunastes tooliridades ainult üsna üksikud vaatajad oma kohtadele asunud. Hämaruses õhetas eesriide tohutu purpurne laik. Lava oli haudvaikne, rambivalgus kustutatud, orkestrantide noodipuldid alla lastud. Üksnes kõrgelt kolmandalt rõdult laekupli alt, kus paljad naised ja lapsukesed lenneldes püüdlesid gaasitulest rohetama löönud taeva poole, kostis üle katkematu häälesumine hüüdeid ja naeru. Suurte ümmarguste kuldraamis laeakende all järsult tõusev astmestik oli juba tanu- ja sonikandjatest hõivatud. Vahetevahel ilmus mõne paari kannul askeldav platsinäitaja, piletid peos; frakis härra ja habras sale daam võtsid tähtsalt istet ning lasksid pilgul aeglaselt üle saali käia.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.