“Naisena sündinud”

“See oli hale elamus,” hädaldas Astra impulsiivselt, istus Vanda voodi äärele. “Ta laenas sõbralt ühe vastiku lõhna ja kretiinse punkrisisustusega toa. Me jõime palju punast veini. Noh, sellist, mille etiketil võiks olla nimi “Kõhuvalu”. Ma kuulasin tema südamlikult rämedat juttu ja tuba läks aina vastikumaks. Siis me tegime vanainimeste asja. Metsikult, huilates ja liitrite kaupa spermat pritsides. Mina sain valusa tagumiku ja ei midagi enamat. Ähh! Nagu ikka. Ma ei tea, miks võib mõni mees nahast välja pugeda, pööraseid võtteid võtta, hirmunud jõu mängu panna – ja ikka kõik valel ajal vale rõhuga…”