“Naised, šaakalid ja muud inimloomad” on Vana-India (muinas)juttude kogumik. Sel on kolm peamist sihti. Esiteks on see antoloogia, valik lugusid kuuest kõige kuulsamast ja menukamast kogumikust, mis keskaja Indias kirja pandud. Sellisena on tekst suunatud lugemiseks ja uurimiseks akadeemilise maailmapildiga Aasia-huvilistele, ent näiteks ka folkloristidele ja maailmakirjanduse uurijaile. Teiseks on muinasjuturaamat, ilukirjanduslik tõlge, mis võrreldav näiteks Aisopose valmide või vendade Grimmide muinaslugude tõlgetega, ning seega suunatud lugemiseks igas eas ja meelelaadis inimestele, kel vaid jätkub aega ja tahtmist. Kolmandaks on antoloogia ka abivahend sanskriti keele õpinguil – siin tõlgitud lugude originaalide leidmine on neist tekstidest huvitatuile üsna hõlbus.
Antoloogias sisalduvad lood on pärit järgmistest kogumikest: Pancatantra (“Viisikraamat”), Hitopadesa (“Hüva nõu”), Kathasaritsagara (“Jutujugade ulgumeri”), Vetalapancavimsatika (“Kurihinge kakskümmend viis lugu”), Sukasaptati (“Papagoi seitsekümmend juttu”). Esimeses kahes (Pancatantra ja Hitopadesa) on valdavalt loomamuinasjutud, järgmised kaks (Kathasaritsagara ja Sukasaptati) süüvivad inimestevahelise läbikäimise iseärasustesse ning kahe kogumiku (Vetalapancavimsatika ja Simhasanadvatrimsika) lood kalduvad fantastikasse, kuigi neis on ka tubli annus ühiskondlikku närvi.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.