“Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm”

Vene mustlasfolkloori

Valinud ja vene keelest tõlkinud Henn-Kaarel Hellat

Meie valimik ei sea endale folkloristlikke eesmärke, selleks on ka mahtu napilt. Tahetud on visandada mustlasrahva vaimuilma piirjooned, niivõrd kui need rahvajuttudes nähtavale kerkivad. Mustlased on ühelt poolt äärmiselt vastuvõtlik, teisalt aga kõike oma ja ainulaadset kiivalt endale hoidev rahvas – seda on õige selgesti võimalik neistki juttudest välja lugeda. Iga vähegi rahvaluulehuviline lugeja leiab siit hulgaliselt tuttavaid motiive ja süžeesidki, kuid ikka ja alati ainulaadselt, eht-mustlaslikult töödelduna.

Käesoleval vihikul on palju autoreid – eks ole peaaegu iga pala jõudnud meieni kusagilt aja ja ruumi kaugustest, jutustatuna põlvest põlve, ikka ja jälle mustlaslaagri lõkketule paistel. Peamisteks autoriteks jäävad aga ikka kirjanikud-etnograafid Jefim Druts ja Aleksei Gessler, kes pikaajalise uurimistöö viljana, põhiosas aga siiski aastail 1980-1982 korraldatud kogumisekspeditsioonidel Loode-Venemaa (Karjala ANSV, Leningradi, Novgorodi, Pihkva jt oblastite) mustlaste juures jäädvustasid 120 muinasjuttu ja laulu.

Loomingu Raamatukogu 1986, 27