“Murrang”

Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi üks parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika “Murrang”.

Õigupoolest kirjutas Albert Kivikas sel teemal triloogia: “Jüripäev” (esmatrükk 1921), “Jaanipäev” (1924) ja “Mihklipäev” (1924). Niihästi toonane kriitika kui ka hilisem kirjandusanalüüs on pidanud triloogia algversiooni küll oluliseks, kuid ebaühtlaseks. Kirjanik töötaski esimese romaani põhjalikult ümber, tulemus ilmus pealkirja all “Murrang” juba 1925. aastal ja on nüüd taas lugejate ees.

“Murrangut” võib pidada nendesamade Vabadussõja rindesündmuste teise poole kajastuseks, mis tõi kirjanikule kuulsust teosega “Nimed marmortahvlil”. Niiviisi on “Murrang” justkui Vabadussõja teine külg: maareformis eelistati maasaajatena just Vabadussõjas osavõtnuid.

Albert Kivikas (1898-1978) pärines maatöölise perest Viljandimaalt. Tartu kommertskooli lõpetanud noormees osales Vabadussõjas, 1920-1921 õppis Tartu ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust ning oli üliõpilasseltsi Veljesto asutajaliige. Kivikas töötas mitmes ajakirjandusväljaandes, seejuures 1931-1934 Päevalehe juures. Ta oli ka Eesti Draamateatri ja Estonia dramaturg (vastavalt 1937 ja 1938-1940). Aastast 1944 elas Albert Kivikas Rootsis.

Sari Eesti Lugu nr 22

Raamat on kiles alles.