“Muinasjutte”

Oli kord kaks venda. Nad armastasid teineteist nii väga, et üks juba lapsena teisele ütles: “Me ei lahku teineteisest mitte iialgi.” Ja teine lisas: “Jääme ühte, kuni surm meid lahutab.” Nii oligi.
Vanemat venda kutsuti Jakobiks, teist Wilhelmiks. Mis nende liignimi oli? Eks Grimm. Oma nimest hoolimata polnud vennad ägedad ega tigedad. Nad olid head ja sõbralikud mehed, armastasid lilli ja raamatuid ja inimesi. Kõige rohkem armastasid nad aga oma saksa isamaad, vabadust ja tõde.
Ühel päeval kuulis selle maa kuri kuningas, kus vennad Jakob ja Wilhelm õpetatud meestena oma raamatute keskel elasid, et mõlemad vennad ja veel viis õpetatud meest vabadust, tõde ja saksa isamaad üle kõige armastavad. Viha paisus kuninga südames, sest tema kuningriik oli ainult osa Saksamaast. Ta ei tahtnud aga ühtsest Saksamaast midagi kuulda, sest ta oli vabaduse ja tõe vaenlane. Ta kutsus oma teenrid, ja need pidid õpetatud mehed ta riigist välja ajama. Nood elasid Göttingeni linnas, seepärast hüüti neid “Göttingeni seitsmeks”. …