“Muinasjutte”

Zacharias Topelius sündis 14. jaan. 1818. a. Kuddnasi mõisas Uusikaarlepyy linna lähedal, kus tema isa töötas arstina. Kutsetöö kõrval leidis isa aega ka rahvaluule kogumiseks.
Poiss tegeles tublisti spordiga, ta suusatas, uisutas, ratsutas, sõudis, käis kalal. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba üsna varakult. Oma esimese luuletuse kirjutas ta seitsmeaastasena.
Esimese õpetuse sai Topelius koduõpetajalt. Üheteistkümneaastasena saadeti ta Oulusse edasi õppima. Tol ajal polnud kogu Soomes ühtegi kooli, kus õppetöö oleks toimunud soome keeles. Haritud soomlased rääkisid rootsi keelt. Topeliuse isa aga tahtis, et ta poeg õpiks ära ka soome keele. Oulus rääkis sel ajal koolinoorsugu omavahel soome keelt, nii et Topelius võis seda siin õppida vähemalt praktiliseltki. Koolis olid peamisteks aineteks usuteadus ja ladina keel. Topelius luges palju nii röövliromaane kui ka häid raamatuid, peamiselt rootsi kirjandust ja kõike, mis oli kuidagi seoses ajalooga.
1832. aasta kevadel lõpetas poiss Oulu kooli, sügisel sõitis ta Helsingisse, et siin oma õpinguid jätkata. Helsingis asus ta elama tuntud soome luuletaja Runebergi peresse. Runeberg pidas pansioni, kus ta ise tegutses õpetajana, valmistades õpilasi ette ülikooli astumiseks. 1833. a. sooritaski Topelius sisseastumiseksamid. Ülikoolis õppis ta loodusteaduslikke aineid, tegeles aga ka kirjandusega, lugedes endiselt väga palju ja kuulates kirjandusajaloo loenguid. Ta õppis ka keeli – ladina, kreeka, prantsuse keelt – ja klaverimängu ning joonistamist. Kõige selle kõrval leidis ta aega ka sportimiseks.
1840. a. lõpetas Topelius ülikooli. Alates 1842. aastast on Topelius “Helsingfors Tidingari” toimetajaks. Siin töötab ta üheksateist aastat, pidades samal ajal ka teisi ameteid.
Topelius tegeles pidevalt ka teadusega. Ta uuris filosoofiat ja ajalugu. 1847. a. valmis ladinakeelne doktoriväitekiri, mis käsitles soome vanu pulmakombeid.
Kirjanik võttis pidevalt osa ühiskondlikust elust. Ta oli agar hariduse, kultuuri ja soome keele eluõiguste eest võitleja.
1854. a. nimetati Topelius ülikooli Soome ajaloo ülemääraseks professoriks, 1863. a. aga esimeseks korraliseks Soome, Vene ja Põhjamaade ajaloo professoriks. Natuke hiljem sai Topeliusest üldajaloo professor.
Oma elu viimased aastad veetis Topelius kõigi poolt armastatuna ja austatuna Koivuniemis, kus teda väga palju külastati. Siin ta suri 12. märtsil 1898. a.