“Moskva tänav”

Nüüd, kus on ehitatud taevasse suunduv Kalinini prospekt, on Arbat jäänud unustusse vaikse kitsa nurgataguse tänavana, aga kunagi oli see olnud väga range tänav, mida mööda kuuldavasti Stali olevat lähimasse suvilasse sõitnud. Vana Arbat elas silmaga nähtamatut, varjatud elu, kus iga maja, iga trepikoda, iga aken oli inventariseeritud, kus kõiki jälgiti, kõiki kureeriti.

Nad seisid piki tänavat, vältides laternavalgust, nurkadel või paraaduste ees, teesklesid majaelanikke ja vaatasid sõiduteele… Kõikidel tänavanurkadel süttis ühekorraga punane valgus, metallkappides üürgasid miilitsatelefonid, ahelik astus kõnniteerservale, tänava keskel oleks nagu paljastunud elektrijuhe ning kogu Arbat koos kõigi oma vaateakende, mannekeenide, lokitud peade, äratuskellade ja kanaarilinnupuuridega seisis kõrgepinge all.

Vene nõukogude kirjaniku Boriss Jampolski (1912-1972) 1960-ndatel aastatel kirjutatud romaan, mis autori eluajal ei leidnud kirjastamist. Romaanis kirjeldatakse elu Moskvas, peamiselt vanas Arbatis kolmekümnendail-neljakümnendail aastail. See on teos ühiskonnast, mis muserdab inimesi, ühiskonnast, kus tooni annavad alaline hirm, igavene kahtlustamine ja jälitamine.