“Metsmees”

..Sensuaalsus ja romantika on omavahel ikka tihedasti seotud olnud. Romantilisi, peamiselt rahvusromantilisi ideid kohtab Janno loomingus tihtilugu. “Metsmehe” rahvusromantika kandjateks on peamiselt kolm kangelast: mordvalane Peedra Smirnov, magister Jüri Rander ja doktor (dotsent) Rasmus. Soome soo uljas võiduhüüd üle maade ja rahvaste mõjub tänapäeva lugejatele oma sisu poolest üleliia naiivsena, ometi tuleb tunnistada, et see teose muude komponentidega stiililiselt ühte sobib. Stilistiline ja meeleoluline kate on isegi Peedra-poisi loogiliselt võttes täiesti absurdsel Eesti-hõllandusel, kui ta Mordvamaal esimest korda elusat eestlast näeb. (“Eesti!” hõiskas Peedra ja ajas enese sirgu. Ta käed värisesid ja tal oli raske hingata. “Eesti! Eesti!” hüüatas ta veel korra ja langes siis põlvili külalise ette.) Suhetes doktor Rasmusega kui eestluse sümboliga ilmneb säärane eksalteeritus Peedral veel teinegi kord mõne lehekülje järel (… nagu mingi nõid oli ta, kõrge ja kauge võim, ei, ei, see polnud inimene!). Eestis näib tal aga Eesti-hõllandus kaduvat, see asendub Mordva-hõllandusega (näiteks siis, kui ta purjus tõusikukambale mordva-keelset laulu laulab). Igatahes on doktor Rasmuski eluvõõras kuju, kui ta mõtleb juhuslikust, olgugi andekast ja vaimustunud poisikesest mordva rahva äratajat ja juhti kasvatada. Teisalt on doktor aga sihikindel ja süstemaatiline teadusmees. Jüri Rander, tiitli poolest küll magister, ei näi “kuivast” teadusest palju pidavat. Hõimuaade on tema jaoks religioon ja müstika. Ometi on temas enam vaistlikku tõetunnetust ja inimestetundmist kui teadusefanaatikust Rasmuses. Ta oskab Peedra hingeellu sisse elada, tajuda täpselt, kui kaugele on mordvalane parajasti Eesti-adaptsioonis jõudnud. Üksildane Peedra tunneb Randeris arusaaja inimese ära ja klammerdub temasse. …

Andres Ehin

Sari: “Eesti romaanivara”