“Memuaarid”

Sari: Põhjamaade romaan

Leonora Christina (8. juuli 1621 – 16. märts 1698) oli Taani kuninga Christian IV ja tema teise abikaasa Kirsten Munki tütar, hiljem abielus krahv Corfitz Ulfeldtiga.
Tema elukäigus on küllaga seda, mis legendiks saamiseks vaja: kuninga tütar, ilus ja andekas, kes elab luksuses ja hiilguses koos ambitsioonika riigimehest abikaasaga ja kes pärast isa surma istub kakskümmend kaks aastat armetus vangikongis, ent ometi ei mineta vaimuandeid ega hingejõudu, vaid paneb oma kannatuste loo ka ise kirja. Tema memuaaridel on selge ajalis-ruumiline raamistus, ja ennekõike seob loo tervikuks jutustaja, kes intelligentselt, vaimukalt ja osavalt maalib lugejale ette ühtpidi tõetruu ja teistpidi ometigi omaenese kavatsustele vastava loo.
Ühe kaasaegse küsitluse järgi seavad Taani lugejad käesoleva teose oma eelistustes lausa esikohale, kusjuures talle järgnevad H. C. Andersen, S. Kierkegaard, J. V. Jensen, H. Bang. Leonora Christina stiili on muuhulgas eeskujuna kasutanud taani klassik J. P. Jacobsen romaanis “Proua Marie Grubbe”; Leonora Christinast on kirjutatud elulugusid ja romaane. Mõndagi üksikasjalist tema kuningat isa Christian IV ja ema, Kristen Munki keerukate suhete kohta leiab lugeja Põhjamaade romaani sarjas ilmunud Rose Tremaini romaanist “Muusika ja vaikus”.