“Mees, kes ostis Londoni”

Kriminaalromaan

“Akna kõrval oli pikk siidist eesriidenöör. Ta tõmbas tooli lähedale, astus hääletult sellele ja lõikas nööri kaunis kõrgelt ära. Sama hääletult astus ta maha. Tal oli kolm minutit aega oma tööks. Kolme minuti pärast on ta jälle oma külaliste juures, vabandades oma õe puudumist, sel ajal kui see kaunis olend “enesetapmise kalduvustega” ripuks lõdvalt…
Ta vaatas ümber, otsides sobivat konksu, ja leidis ukse tagant varna, mis kandis ta raskuse.
See oleks õige koht. Kiiresti tegi ta silmuse nööri ühte otsa ja hoidis seda selja taga.”