Ei mõika siin külas keegi, mis infrastruktuur on. Oleks nagu hoopis teine maa. Külas on tähtis, et oleksid teed, oleks elekter ja telefon. Need on nii lihtsad asjad, neid maamees jagab.
Vana Cato, Marcus Porcius, maamees temagi, teadis: talu on sul mõtet pidada siis, kui selle lähedal on mõni suurem linn, meri või jõgi hea sadamaga. Või vähemasti mõni suurem, vilka liiklusega tee, kustkaudu iga ilmaga turule pääseb.
– Ära sa arva, kirjutas Marcus Porcius, et talupidamine kuskil Võrumaa küngaste või Valgamaa metsade vahel ennast ära tasub, olgu sul või sada juugerit puhast põldu.
Aga muidu on see raamat igav – ainult üks teema, mis võib ju ka olla õigustus: kust tuleb leib?
Tõepoolest, kust tuleb leib?
– Leib tuleb koha ahjust välja, kas sa tahad tüki sooja leiba võiga?
Nojah, nii võis küsida sel ajal, kui leiba kodus küpsetati ja ka külaleib oli koduleib. Ja igas kodus oli leib natuke eri maitsega ja iga leivategu oli natuke eri maitsega.
– Ma panin seekord natuke keedukartulit kah sisse, et magusam oleks.
Leib, ka magus leib, tuleb poest, kes siis seda ei tea. Poodi tuleb leib loomulikult autoga.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.