“Maria Stuart”

Kõik, mis ilmne ja selge, kõneleb enda eest ise, saladus aga mõjub loovana. Seetõttu vajavad ajaloo need kujud ja sündmused, keda või mida varjab teadmatuseloor, ikka jälle uuesti tõlgendamist ja vormimist. Otsekui klassikaliseks tippnäiteks säärasest ajalooprobleemi saladuse ammendamatust võlust on Maria Stuarti elutragöödia. Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii palju kirjandust – draamasid, romaane, biograafiaid, diskussioone. Enam kui kolme sajandi kestel on taas ja taas ära meelitanud poeete ning tegevusse pannud õpetlasi, ja ikka veel sunnib ta kuju kahanematu jõuga uuesti end vormima. Sest kõiges selles, mis on segamini, peitub igatsus selgeks saada, ja selles, mis pime, igatsus valguse järele. …