Et ma Benoit De Gieteri ühe õhtu järel Sõbraks olin välja valinud, ei johtunud ainult minu vajadusest liigikaaslase järele. Mind ajendas mahasurutud kontaktivajadus. Mida rohkem ärkvel, seda rohkem üksi. Kaheksa kuuga hakkas see rõhuma.
Teisest küljest suutsin ma rahu leida ainult Unetuga, sest tundsin, et teised ei mõista mind.
Teisi oli ju olnud. Sõpru. Need kadusid ükshaaval, sageli seetõttu, et mina ei mõistnud neid. Sõna otseses mõttes. Minu seisukord tegi sosistamisest möirgamise või, ja seda enamasti, vastupidi. Hästi mõeldud hoolitsus kostis nagu vali ja terav etteheide. Nende endi muretsemised kõlasid, nagu sumiseks mõni putukas, kelle meelsasti oleksin kinni püüdnud. Viisin nad viimse piirini, oma sõbrad.
Annelies Verbeke (sündinud 1976 Dendermondes, Belgias) on õppinud hollandi ja inglise filoloogiat Gentis ning stsenaristikat Brüsseli Erasmuse ülikooli filmi-, raadio-, tele- ja teatriosakonnas RITSis. Tema stsenaarium “Dogdreaming” valiti osalema 2003. aastal Berliini filmifestivali prjoetibörsil European Pitch Point. Esikromaani “Maga!” eest on ta saanud mitu auhinda, muuhulgas aasta jooksul enim müüdud hollandikeelse debüütraamatu preemia.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.