“Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani I-III. 3 raamatut”

Üldkoostaja Jüri Talvet

Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel.
Kolmeköiteline koguteos “Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.

1. Raamat “Ida kirjandused”
   Koguteose I köide hõlmab ülevaateid Muinas-Ida, india, hiina, iraani, araabia, türgi, jaapani ja korea kirjandusest. Eestis ei ole Ida kirjanduste häid tundjaid kunagi olnud arvukalt. Saatuse tahtel sattus köite autorite hulka enamik selle ala parimaid tundjaid taasiseseisvunud Eestis: meie tunnustatumaid orientaliste Haljand Udam (1936-2005), Amar Annus, Sergei Stadnikov (1956-2015), Märt Läänemets ja Rein Raud. Väljastpoolt panustas Tartus doktoriks saanud praegune Läti Ülikooli Korea-õpingute juhataja Jinseok Seo. – Jüri Talvet
2. Raamat “Lääne kirjandus antiigist romantismini”
   II köide algab ülevaatega kirjandusest antiikses Kreekas ja Roomas ning lõpeb peatükiga romantismist – millest alates maailmakirjanduse kaanon on aina hoogsamalt üleilmastunud, rikastudes Ida- ja Põhja-Euroopa, nagu ka Ameerika kontinendi kirjandusliku loomepanuse ja -kogemuse varal.
3. Raamat “Lääne kirjandus realismist tänapäevani”
   III köites kirjeldatud peavoolud ja -märgid on realism, sümbolism, naturalism ning 20. sajandi alguse modernistlik-avangardistlik pöörang. Nende ühises mõjuväljas on maailmakirjanduslik luule, proosakirjandus ja draama vormunud, arenenud ja teisenenud kuni 20. sajandi lõpu postmodernismini ja tänase päevani ühtviisi Läänes ja Idas.