Ülevaade antakse kõikidest suurtest õnnetustest – tulvadest ja maavärinatest, vulkaanipursetest, orkaanidest, taifuunidest, katkust ja näljast. Kirjeldatakse ka inimese enda põhjustatud hädasid – sõdu, röövvallutusi, õhurünnakuid, massimõrvu, mässe, terroritegusid, tulekahjusid, plahvatusi, laevahukke ning lennuki- ja rongitastroofe.
1815. aastal purustas koletu purse Indoneesias Tambora tulemäe, tappes 90000 inimest. Atmosfääri paisati nii palju tolmu, et 1816. aastast sai “suveta aasta”.
2004. aasta jõulutsunami oli ajaloo kõige surmatoovam hiidlaine, milles hukkus veerand miljonit inimest kaheteistkümnest riigist.
1334. aastal Hiinas alanud must surm jõudis kolmteist aastat hiljem Euroopasse, kus hävitas kolmandiku rahvastikust.
1937. aasta “Nankingi vägistamise” ajal tapsid jaapanlased üle 260000 hiinlasest tsiviilisiku.
Kõige hirsam laevahukk oli Saksa reisilaeva Wilhelm Gustloff põhjalaskmine 1945. aastal: uppus 10000 reisijat.
Tsunamid, maavärinad, mussoonidest põhjustatud üleujutused, linnugripp, rahvusvaheline terrorism – maailm näib iga päevaga üha ohtlikumaks muutuvat.
Kas see ikka on nõnda? John Withingtoni sünge, kuid samas ka meeliköitev raamat kirjeldab katastroofe, mis on juhtunud Maal inimkonna koidikust kuni tänapäevani.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.