“Luul jumalast”

Silmapaistev teaduskirjanik ning maailma üks kuulsaim ateist dokumenteerib selles raamatus religioonide irratsionaalsust ning ränka kahju, mida usk on alates ristisõdadest kuni 9/11-ni ühiskonnale põhjustanud. Vaheda sõnaga analüüsib Richard Dawkins jumalat kõigis tema esinemisvormides, alates Vana Testamendi seksiteemaliste kinnismõtete käes vaevlevast türannist kuni valgustusaja leebema loomuga (kuid siiski ebaloogilise) Taevase Kellassepani välja. Ta lahkab põhilisi religiooni toetavaid argumente ning tõestab jumala kui ülima olendi eksisteerimise ülimat ebatõenäosust.

Nii ajaloolisele kui tänapäevasele tõendusmaterjalile toetudes näitab Dawkins, kuidas religioon on ässitanud riike sõdima, õhutanud fanatismi ning sallinud laste kuritarvitamist, kuidas jumalasse uskumine ei ole mitte üksnes vale, vaid võib vahel osutuda suisa eluohtlikuks. Teisalt toob ta esile ateismi eelised nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil, omistades ateismile maailma imetabasuse mõistmisel ehedama ja kirkama austuse kui ükski religioon seda pakkuda suudaks.

Richard Dawkins (1941), evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik, on Oxfordi ülikooli Charles Simonyi õppetooli teaduse populariseerimise professor alates 1995. aastast. Wall Street Journali sõnutsi toetab tema kirglikku vaimu aukartustäratavalt hea sõnaseadmisoskus. New York Timesi raamatuarvustused on teda tervitanud kui kirjanikku, kes mõistab sõlmküsimusi nii selgelt, et sunnib ka oma lugejaid neist aru saama. Tema mõjukaimate teoste hulka kuuluvad «The Ancestor´s Tale» («Esivanemate lugu»), «The Selfish Gene» («Isekas geen»), «The Blind Watchmaker» («Pime kellassepp»), «Unweaving the Rainbow» («Vikerkaare lahtiharutamine») ning «A Devil´s Chaplan» («Kuradi kaplan»). Eesti keeles on Richard Dawkinsilt seni ilmunud vaid «Jõgi Eedenist» (Ilmamaa, 2000) ja eessõna Susan Blackmore´i raamatule «Meemimasin» (Tänapäev, 2003).