Kaheksa meest ja kolm naist ruumis, kes kõik seotud algava ülestõusuga, olid täiesti vait. Kui sel hetkel oleks ämblik võrku kuduma hakanud, siis oleks võinud kuulda isegi nõrka krabinat tema niiskes võrgunäärmes, nii vaikne oli. Käär luges:
“Korrapidaja on kasiinos vasakus tiivas. Pärast korrapidaja likvideerimist tuua kuulipilduja kasiino teisele korrusele. Samuti rünnata käsirelvade ladu ja 1. korpust, kus asub sõjakooli ülem ja kohalik telefonikeskjaam. Tuua ülestõusnute poolele 2. korpusesse elama paigutatud 120-meheline töökompanii. Siis vallutada suurtükiväepatarei, mõned kahurid laskevalmis seada ja avada nendest tuli 4. korpusele, kus asuvad mereväe kadetid ja aspirandid.”
“Ma ei olnud selle plaani väljatöötamise juures,” sõnas Anvelt vaikselt. “Kasiinost saaks muidugi kolm korpust tule alla võtta. Mis korpusele aed kõige lähemal on?”
“Selles polegi küsimus,” vastas Klein-Roobas, ülestõusu operatiivjuht. “Ülepea: tunnimehe liikumisareaalid jäävad kõige kaugemale teisest korpusest.”
“Käskjalg!” hüüatas Adu ootamatult, nii et kõik võpatasid. Ilmus noor vene poiss.
“Anna Linnutee-meestele edasi, et nad võtaksid traadikäärid kaasa ja tungiksid sisse teise korpuse pealt, seal on tnnimehed kõige kaugemal.”
Venelane pani kõik kõrva taha. Elvi oli juba harjunud, et räägitakse põrandaaluste salakeeles, kasutatakse koodnimetusi.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.