“Louis Armstrong”

Ta oli väike mustanahaline poiss, kes mängis kooruva värviga majalobudiku tolmuses tagahoovis ühe põiktänava lõpus sajandivahetuse New Orleansi slummis. Majalobudikul ei olnud käimlat. Vett saadi vihmaveetünnist. Tema ainsaks riidehilbuks oli pikk kleidi moodi särk. Tema mänguasjadeks olid puuoksad ja kivikesed ja igasuguste minema visatud asjade tükid, mida ta juhtus leidma. Tema ainsaks hooldajaks oli ta vanaema; isa oli tast tema sündimisel lahti öelnud ja ema oli kusagil ära – kus, seda ta ei teadnud. Sünnipäeva polnud tal kunagi peetud, sel lihtsal põhjusel, et ta ei teadnud, millal ta sündinud oli. Tal polnud kunagi olnud jõulupuud ega isegi jõule mitte; see oli rikaste inimeste püha, kelle majades oli elekter ja veevärk. Enamasti sõi ta ube ja riisi, kalapeahautist ja kõva leiba.