“Loojangul lahkume Tallinnast”

Kes oli Karl Säre?
Aastail 1968-1976 ilmus Tallinnas kaheksaköiteline Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, kus on peetud nimemärgi vääriliseks ka kõige tühisemad eesti soost kunagised “proletariaadi eestvedajad”. Karl Särest aga ei tea teatmeteos mitte midagi, – ta nimi on kustutatud ajalookäsitlusest, ta isik on tehtud koguni olematuks. Ainult Hrushtshovi lühikesel “sulaperioodil” juleti mõnel põgusal korral ta nime nimetada. Aastal 1962 Tallinnas ilmunud koguteoses “Rahvatasujad” leiab märkimist: “Pole kahtlust, et paljude illegaalsele tööle jäänud seltsimeeste hukkamise üheks põhjuseks oli alatu reetmine, mille pani toime Karl Säre…”
Heidelbergis ilmuv ajaleht “Võitleja” tõi oma juunikuu 1965 numbris ära ülaloleva karikatuuri Karl Särest ja järgmise teksti:
“Moskva esimene satraap pärast Eesti okupeerimist Tallinnas, kus ta tegutses nimetuse all “Eestimaa kommunistliku bolshevike partei I sekretär”. Säre elulugu ja minevik on jäänud tumedaks. Eestisse ilmus ta “tundmatusest ja teadmatusest”. On vaid teada, et ta oli omal ajal Kopenhaagenis segatud ühte mõrvaloosse (nn. Eltermanni protsess) ja et ta hiinaliku välimuse tõttu oli tegutsenud Vene agendina ka Hiinas. Pärast Saksa-Vene sõja puhkemist jäeti ta Moskva käsul Tallinna põranda alla tegutsema, langes aga sakslaste kätte vangi. Olevat reetnud sakslastele kõik tema teada olnud Vene saladused. Karl Sära täpne saatus on tänaseni teadmata.”
Need “Võitleja” trükiread olid vaevalt saanud kuivada, kui laupäeval, 3. juulil 1965 ilmus üks mees ühte USA saatkonda Ladina-Ameerikas ja teatas, et tema on Karl Säre, kes oli tähtsamaks võimumeheks Eestimaal aastail 1940-1941. Nüüd põdevat ta kopsuvähki ja see sundivat teda tegema ameeriklastele ettepaneku: teatavail tingimustel on ta nõus avaldama tema poolt aastal 1941 Tallinnas peidetud ja veel praegugi aktuaalset tähtsust omavate dokumentide asukohta.
Seejärel hakkab tegevustik kiiresti hargnema. CIA leiab briti kolleegide vahendusel isiku, kes näib ilmselt olevat kõigiti sobiv retkeks Eestisse, et Sära dokumente sealt tuua Läände. Selleks osutub Eestis sündinud Londonis töötav ajakirjanik Magnus-Margus Tamm, kelle vastu tunneb Tallinnas tegutsev KGB allorgan Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee huvi ja kellele on tehtud komitee poolt hiljuti ettepanek külastada kodumaad nende külalisena.
Pihtimuslikult esitatud sündmuste ahelik viib lugeja koos Magnus-Margus Tammega läbi mitme Euroopa maa – kui dramaatilise tegevustiku haripunktini Tallinnas.
Teose autor, Einar Sanden, sündis Tallinnas 8. septembril 1932. Alates aastast 1944 on ta elanud Lääne-Euroopas.