“Aga mida soovib Eesti naine? Palju pappi, aga vähe keppi.”
“Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!”
“Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti?”
“Eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup ja ta sõitis ka nagu šimpans, ettearvamatult ja ohtlikult.”
“Eesti tiigrihüpe on tegelikkuses nagu kastreeritud kassi peer, tugevalõhnaline, aga jõuetu.”
“Eesti – kas Põhjamaa või maa põhjas?”
“Euroopa jaoks on Eesti ja püsib pisut lolli maakanana, kes kasutab ka suve ajal pikki aluspükse.”
“Banaanivabariigi ja Eesti ainus vahe on vist see, et Eestis käib banaanide ostmine üle jõu suuremale osale rahvast.”
“Eesti noor on laisk ja loll, eesti töötaja on laisk ja hooletu.”
“Eestlasel on raske aktsepteerida homosid hoolimata sellest, et tema enda elu on väike ja keerleb oma urruaugu ümber.”
“Saunas istub eestlane ujumispüksid jalas ja isegi oma kodus.”
“Eile nägin ma Eestimaad, kuradi jõhker oli, kuradi raisk!”
Nii kirjutab Sami Lotila oma arvamuslugudes, mis ilmselt on tuttavad igale lugemisoskusega eestimaalastele. See raamat sisaldab 50 parimat või pahimat lugu aastatest 2008-2013.
Kas Eestis peaaegu 20 aastat elanud Sami Lotila on kibeda tõe kuulutaja ja ehtne Eesti patrioot või kaval ja küündimatu võõra valla mõjuagent, või siiski vaid lihtlabane alukainspektor. Otsusta ise.
See on Soomes sündinud, aga vaheldumisi Eestis elava ja end eestlaseks nimetava ajakirjaniku, publitsisti ja visionääri Sami Lotila (s. 1965) teine raamat eesti keeles. Tema 2012. aastal ilmunud “Kasutusjuhend: Soome” on müüdud peaaegu 1500 eksemplari.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.