“Leo Africanus”

Selle raamatu sõlmitus põhineb tõestisündinud seigal. 1518. aastal röövisid Stisiilia priaadid Mekast palverännakult naasva magriiblasest saadiku ning kinkisid ta kuulsale renessansiajastu paavistile Loe X. Rännumehe nimi oli Hasan al-Wazzan. Temast sai geograaf Johannes Leo de Medici, keda kutsuti Leo Africanuseks.
Sündinud Granadas, elanud hiljem Fesis, viibinud Timbuktus, Kairos ja Konstantinoopolis, veetis Leo Africanus järgnevalt mitu aastat Roomas, kus õpetas araabia keelt, koostas mitmekeelse sõnaraamatu heebrea keele osa ning kirjutas itaalia keeles oma kuulsa “Aafrika kirjelduse”. Viimatimainitud teos jäi neljaks sajandiks kõige autoriteetsemaks allikaks Musta mandri kohta.
Kuid Leo Africanuse kirjutatud teosest veelgi hämmastavam on tema enda elulugu ja seiklused, mis tähistavad tema kaasaja murrangulisi sündmusi: rekonkista ajal viibis ta Granadas, kust põgenes koos perega inkvisitsioonikartuses Marokosse; Egiptuses viibis ta ajal, mil maa vallutasid Osmanid; Musta Aafrikat külastas ta askia Muhammed Ture valitsusaja kõrgpunktis, Roomas elas ta renessansiajastu hiilgepäevil, kuid oli tunnistajaks ka linna rüüstamisele Karl V sõdurite poolt.
Kuuludes oma olemuselt nii Itta kui ka Läände, nii Aafrikasse kui ka Euroopasse, on Leo Africanus teatud mõttes jäänud kosmopoliitse inimtüübi eelkäijaks tänini. Käesolevas raamatus taastatakse tema elulugu aasta-aastalt, ühest linnast teise ja ühest saatusest järgmisse suunduvalt. Ajaloost pole kerge leida isiksusi, kelle elulugu sarnaneks hämmastava 16. sajandi saatusekaaslaste omaga.
Romaanile lisab veelgi väärtust suurepärase kirjaniku Amin Maaloufi nauditav stiil.
Kirjanik on võitnud 1993. a autoriteetse Goncourt´i kirjandusauhinna.