“Lembitu poolsada”

Kui üks süda ja üks hing!

(Vaba Eestlane, 23. mai, 1952)
Skautlus – noorte võitlus Eesti eest

Eesti põlvpükstes noorsooliikumine – skautlus, jõuab tänavu parajasse meheikka ja saab nelikümmend vanaks. Juubeliaastal meie ei kirjuta temale järelhüüet, nagu peame tegema paljude tähtpäevade puhul, vaid võime nentida selle liikumise jätkuvat edu. Noorena ja jõulisena, nagu üks noorsooliikumine peab olema, on skautlus võtnud oma kasvatuslikele ülesannetele lisaks rahvuslikke võitlusülesandeid ja hoiab kindlalt noortele usaldatud rindelõigu eest – laste üldises võitluses vaba Eesti eest.
Skautlik noorsooliikumine, mille liikmete arv iseseisvuse lõpul noorkotkaste ja skautide näol haaras üle 30000 eesti poisi, on viimasel aastatosinal teinud läbi raskeid jõuproove. Ebaseaduslikult likvideerituna kommunistide poolt 1940. a. teisel poolel, ei lakanud noorteliikumine hetkekski olemast, vaid jatkas tegevust väikeste gruppidena ilma väliste tunnusteta, sest poiste isiklikule sõprusele ja kambavaimule rajatuna ta polnud sisuliselt üldse likvideeritav.
Samuti poolenisti põranda all ja võsa varjus jatkus tegevus suhteliselt vabamal saksa okupatsiooni ajal. Skautlik noorsootöö toimus siis koolide huviringide, kiriku- ja tuletõrjenoorte raames ja üksikuid puht skautlikke üksusi tegutses isegi sakslaste kontrolli all loodud ja “uuele Euroopale ning juhile” truudust taotleva Eesti Noorte organisatsiooni pettesildi all.
Vabasse maailma pääsenud eestlaskonnas oli skautlus üks esimesi organisatsioone, kes ajas end jalule 1944. a. lõpul Rootsis ja 1954. a. sügissuvel Saksamaal. Emigratsioonis ja rändamistes visalt püsinuna moodustavad eesti poisid praegu üle maailma üle 2000 pealise vaba eesti skautide maleva, olles esindatud suuremate või vähemate üksustega Kanadas, Rootsis, Ühendriikides, Austraalias, Inglismaal, Saksamaal ja Argentiinas. Kanadas tegutseb praegu üle 300 eesti skaudi ja see arv näitab pidevat tõusu.
Kuigi algatatud Inglismaal, ei ole skautlus jäänud mingiks inglise patentkaubaks, nagu vahest ekslikult arvatakse, vaid iga rahva noorus vormib seda üldiste ideoloogiliste põhitõdede alusel vastavalt oma oludele ja elulistele vajadustele. Nii on eesti skautlusele võõrastel maadel tegutsedes langenud rida väga tähtsaid ülesandeid, millele vastavalt skautide juhtkond kujundab organisatsiooni tööd.
Eesti keele ja vaimu säilitamine, eestiaineliste teadmiste andmine, generatsioonivahelise ühtekuuluvusetunde süvendamine, meie vanematele põlvedele oma haridusliku edasipüüdmise virgutamine noortes, Eestile tehtud ülekohtu tutvustamine, Eesti eluõiguse nõudmine ja oma rahva kõige eeskujulikum esindamine – need on eesti skautluse esimesed ülesanded võõrsil ja organiseeritud noored täidavad neid ülesandeid kiindumuse ja vaimustusega. Nii võitlevad eesti poisid skautluse ridades Eesti eest ja püüavad kasvada väärikateks järglasteks üha kaduvale vanemale põlvele.
Skautlik noorsootöö on seda väärt, et kogu rahvuslikult teadlik eestlaskond koguneks noorte seljataha, juhiks üha enam noori organisatsiooni ridadesse ja annaks sellele tööle senisest enam moraalset ning majanduslikku tuge. Rohkem skautlikke noori – rohkem häid eestlasi.

– Heino Jõe