“Landau”

Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist.

Landau oli haruldane inimene – lõbus, seltsiv ja heasüdamlik. Teisest küljest oli ta pikki aastaid teaduse kaasajooksikute ja puru silmaajajate hirm, kes ei tundnud mingit halastust. Raske ja vastutusrikas on kirjeldada õiglaselt niisuguse inimese elu.

Maija Bessarabil oli õnn palju aastaid kokku puutuda akadeemik Landauga. Ta kirjutas üles Landau jutuajamisi, esinemisi ja mõtteavaldusi, mis kulutulena levisid füüsikute hulgas, kuid mida keegi neist paberile ei pannud ja mis aja jooksul oleksid unustuse hõlma vajunud. Et Landau ise päevikut ei pidanud, pakuvad need märkmed suurt huvi. Tänu neile ilmub Landau selle raamatu leheküledel meie ette sellisena, nagu ta oli oma eluajal. Teatud määral kasutab autor ka Landau õpilaste mälestusi ja meenutusi, mis muudavad raamatu veelgi mitmepalgelisemaks.

Maija Bessarabi raamatu võtavad huviga vastu kõik lugejad, sealhulgas ka füüsikud, kellele Landau mälestus on püha. Noore lugeja jaoks on raamatul suur kasvatuslik väärtus.

Et ma tundsin Landaud ligi nelikümmend aastat, siis ei jätnud mu kallile sõbrale pühendatud raamat mind ükskõikseks. Niisugusest inimesest nagu Landau peab kirjutama üksnes avameelselt ja ainult tõtt, iga võltsnoot riivaks kohe kõrva, sest Landaule endale oli teesklemine võõras. Võin täie vastutustundega kinnitada, et see on hea raamat, ja julgen seda soojalt soovitada lugejaile.

NSVL TA korrespondentliige

A. Alihhanjan