Ajaloolise taustaga romaani “Kuninga langus” tegevus leiab aset hiliskeskaegses Taanis ja Rootsis, kus toimusid väga dramaatilised sündmused, sealhulgas ka kuulus Stockholmi veresaun 8. ja 9. novembril 1520. a. Romaan räägib kahe peamise tegelaskuju, ülikoolist väljavisatud sepa poja Mikkel Thogerseni ja Taani kuningas Christian II eluvõitlustest – kahtlustest ja igatsustest, võimujanust ja ihast, mis vallandavad hävingu, nõnda et kummagi unistused on seeläbi määratud hukkumisele. Tähelepanuväärne on mõlema tegelaskuju puhul nende taaniliku kõhkluse avaldumine, mida autor peab unistamise kõrval oma kaasmaalaste tüüpiliseks iseloomujooneks. Lisaks taanlase vaimulaadi kriitilisele vaatlusele ulatub romaan oma müütilistes ja poeetilistes kõrvalpõigetes tasandeile, kus lahatakse filosoofiliselt loomise ja hävingu tagamaid.
Käesolev romaan “Kuninga langus” (Kongens fald, 1900-1901) pälvis 1999. a. Taani lugejatelt XX sajandi parima romaani tiitli.
Johannes Vilhelm Jensen (1873-1950) on läbi aegade olnud üks taani tunnustatumaid kirjanikke. 1944. a. omistati kirjanikule Nobeli kirjanduspreemia peamiselt ta kuueosalise romaanisarja “Pikk teekond” (Den lange rejse, 1908-1922) eest, kus autor esitab fantaasiaküllase kujutluse inimkonna ja kultuuri arengust aastatuhandete jooksul. Kirjanikule on toonud tunnustuse tema erakordne võime kujutada põhjamaise inimese sisemaailma, tema kujutelmi, igatsusi ja tundeid, olgu tegemist millise tahes ajastuga. Ta stiil on köitev, kirjanik kasutab ohtralt kõikvõimalikke sõnandeid ja julgeid poeetilisi kujundeid, mis kalduvad sageli kõrvale taani kirjakeele üldtunnustatud normidest.
Eesti keeles on 1927. a. ilmunud tema romaanisarja “Pikk teekond” esimene romaan “Jääliustik” ja 1933. a. romaanid “Madam d´Ora” ning “Ratas”. Lisaks romaanidele on Johannes V. Jensen kirjutanud ka luulet ja lühemat proosat, mille hulgas on tuntuim ja tõlgituim jutustuskogu “Himmerlandi lood”.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.