Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit.
Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja siia ei jõudnud ta enam kunagi.
Selle asemel korraldas ta 36 uurimisreisi Lähis-Itta, avastas tohutu hulga lääneilmale senitundmatuid vanu Süüria käsikirju, asutas 1978 Chicagos Süüria Käsikirjade Uurimise Instituudi ning suutis avaldada õige palju neist avastatud käsikirjadest.
Sama tubli oli ta oma rahvuskoguduse hoidjana ning teenijana suures maailmas. Aastail 1946-48 töötas ta professorina pagulaste loodud Balti Ülikoolis Hamburgis; aastast 1978 oli EELK Usuteadusliku Instituudi kaasasutaja ja õppetöö juhataja Ameerikas; samal ajal kirjutas ja avaldas ta üksipäini 14 köidet eesti rahva ajalugu ingliskeelsele ilmale.
Lõpuks oli ta loendamata hulga rahvusvaheliste akadeemiliste ühingute ja seltside liige või auliige. Käesolev köide Võõbuse töödest on pigem kummardus suurele inimesele kui tema isiksuse ammendav esitlus.
Sari Eesti mõttelugu 86
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.