1959. aasta novembris tapeti Ameerika Ühendriikides Kansase osariigis Holcombi väikelinnas jõhkralt talumees Herbert Clutter, tema naine Bonnie ning nende kaks kodus olnud last, 16-aastane Nancy ja 15-aastane Kenyon. Mõrvarid Richard Hickock ja Perry Edward Smith, kes lootsid ümbruskonna jõukaima farmeri majast suurt röövsaaki, tabati kuue nädala pärast.
Capote, kes sai nelikmõrvast teada ühes New Yorgi ajalehes ilmunud napist nupust, sõitis loetust inspireerituna koos oma kirjanikust sõbranna Harper Leega Holcombi. Järgnevate aastate jooksul intervjueerisid nad sadu inimesi: kohalikke elanikke, Clutterite ja mõrtsukpaari tuttavaid, sugulasi ning pea kõiki, kes olid juhtunu uurimisega seotud. Korduvalt pidas Capote pikki vestlusi ka tabatud mõrvaritega.
Hickock ja Smith veetsid surmamõistetute kongis viis aastat, enne kui nad 1965. aastal Kansases üles poodi. Kogutud materjali põhjal kirjutatud “Külmavereliselt”, mida Capote loo lõpplahendust oodates aastate jooksul lihvis, ilmus kohe pärast hukkamist, esmalt ajakirjas The New Yorker ning 1966. aastal raamatuna. Teos, mille žanri Capote ise määratles dokumentaalromaanina, kujunes ülimalt menukaks ning seda on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Kaks aastat pärast raamatu ilmumist jõudis “Külmavereliselt” kinoekraanile ning 1990-ndate keskel miniseriaalina televisiooni. Romaani sündi kirjeldab ka 2005. aastal linastunud film “Capote”, milles nimitegelast kehastab Philip Seymour Hoffman.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.