“Kuld Lõwi ja Kultase ajal”

Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918-1940

Selle raamatu autorit on juba aastaid paelunud kaks kindlasti keskeuroopalikku nähtust Tallinna möödunud aegade restoranikultuuris. Need on üha elav tänavakohvikute traditsioon ja kabaree. Isegi Nõukogude ajal tegutsesid Tallinnas veel tänavakohvikud ja viies-kuues restoranis anti kabaree-etendusi. Uue iseseisvuse saabudes on tänavakohvikuid nagu iseenesest aina juurde tulnud. Kabaree on taandumas, aga ikka veel elus. Tänavakohvikud ja kabareed annavad linnamiljööle omapärase võlu, eriti Tallinna nii meelsasti külastavate soomlaste jaoks.
Minu huvi tärkas 1967. aastal, Turu ajalooüliõpilaste esimese Tallinna-reisi ajal. Meid oli majutatud eksootiliselt räämas Toome hotelli Toompea jalamil. Hiljem selgus, et see oli kunagine St. Petersburg, üks Tallinna vanemaid ja aurväärsemaid hotelle. Tollal oli koht säilitanud veel oma 1930. aastate vaimustava stiili. See kõik äratas huvi Tallinna restoranikultuuri kuldaja vastu enne Nõukogude okupatsiooni. Kust olid pärit need euroopalikud jooned ja mis kõik nendega seostuda võis?
Asi huvitas mind sedavõrd, et jäin Tallinna restoranikultuuriga tegelema paljudeks aastateks. Tõsisemalt teemale keskenduda sain aga alles küpsemas eas, kui Soome Akadeemia võimaldas mulle 1997-1998 asjakohase töösuhte. Arvukad uurimisreisid viisid mu ennekõike Tallinna Linnaarhiivi trahteriasju puudutava allikate juurde. Fotosid olen saanud Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Arhitektuurimuuseumist, Eesti Filmiarhiivist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Helsingi Muuseumiametist ja ka Tallinna Linnamuuseumist. Minu kasutuses on olnud Aivo Aia, Dimitri Demjanovi, Ruth Huimerinna ja Toomas Karjahärmi erakogud. Soome Akadeemia ja Turu Ülikooli tugi on lubanud kasutada abijõude. Kunagised noored üliõpilased Vesa Vasara ja Erja-Liina Raidma lugesid eesti ajalehti, Marko Lehti aga ilukirjandust. Mind on aidanud ka paljud inimesed Tallinnas, eriti uute kontaktide leidmisel. Olgu nimetatud ammused kolleegid professor Enn Tarvel ja ajalookandidaat Urve Teistre. Sekretärid Erja Paju ja Kirsti Rosenquist aitasid mul teksti trükis ette valmistada. Minu raamat sai uue elu tänu huvile, mida ta Eestis äratas. Mul on hea meel, et kirjastus Varrak otsustas raamatu välja anda. Teksti on eesti lugejat silmas pidades mõnevõrra mugandatud. Tõlkija Piret Saluri on teinud oma tööd aktiivselt ja asjatundlikult. Avaldan kõigile mind toetanud institutsioonidele ja eraisikutele siinkohal südamesttulevat tänu.
– Kalervo Hovi