Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja A. Oidi “Meid oli kolm” ette teisiti kui Artur Rinne esituses. Ja lõpuks on Artur Rinne endale ka ise laule loonud ja need populaarseks laulnud: “Pühapäeva kalamees”, “Kodurannal” jt.
“Meie Artur” – niisuguse pealkirja pani “Eesti Telefilm” oma 1968. aastal valminud filmile Artur Rinnest. Need on sõnad kõigi südamest, kes peavad lugu heast rahvalikust laulust.
Meie Artur ise ei mõtle veel sugugi käsi rüppe panna. Ta töötab Eesti Televisioonistuudios režissöörina, lööb kaasa Eesti Riiklikus Filharmoonias ja Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitees, ei tihka puududa üheltki Tallinna kalameeste ettevõtmiselt. Muude tööde-tegemiste kõrval on ta alustanud mälestuste kirjapanemist oma elust ja nüüd juba ligi pool sajandit kestnud kunstnikuteest.
Saadame lugeja kätte nende minevikumeenutuste esimese osa.
(taskuformaat, kaaned väga kulunud)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.