“Krimmi kogumik. Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis ettekanded (09.-10.09.2001)”

Teised Ukraina eestlaste päevad, millega tähistati Krimmi eestluse 140. aastapäeva, toimusid 09.-11.09.2001 Krimmis Beregove külas (varem tuntud kui Zamruk, Rannaküla või Beregovoje). Eesti päevade raames peeti ka rahvusvaheline teaduskonverents, kus keskenduti eeskätt Krimmi eestlastele, kuid käsitlemist leidsid väliseesti ja eri vähemusrühmade probleemid laiemaltki. Esimesel päeval kuulati Krimmi teadlaste ettekandeid, teisel päeval esinesid Eesti delegatsiooni liikmed.

9. september:

1. Jelena Karkatš. Eesti asunduse Zamruki ajaloost Krimmi riikliku arhiivi ürikute põhjal
2. Jelena Prokofjeva. Krimmi eestlaste toidukultuur ja toitumistavad
3. Juri Laptev. Eestlaste kultuurielu Krimmis
4. Dmitri Omeltšuk. Krimmi eestlaste represseerimisest 1920.-1930. aastail
5. Natalja Švetsova. Lühim teekond vanglasse: pilguheit minevikku. Aleksander Olteri toimik.

10. september:

1. Jüri Viikberg. Eestlaste väljarändamine soojale maale
2. Ele Süvalep. Eduard Vilde Krimmi eestlastest
3. Ott Kurs. Türgi rahvad Krimmis
4. Lembit Võime. Krimmi eestlased. Asustusloolist
5. Raimo Raag. Hiiumaa rootslaste jälgedes Ukrainas
6. Anu Korb. Eestlased Vene Föderatsioonis
7. Mare Piho. Setude ümberasumisest külmale maale
8. Birute Klaas. Lõuna-Rootsi eestlastest
9. Maia Madisso. Eestlus Põhja-Inglismaal 20. sajandi keskel
10. Helena Sulkala. Põhjaperifeeria kveenid
11. Mati Hint. Mis tähendus on liivikeelsel luulel

Et need teemade ning sisu poolest huvitavad ettekanded ei jääks üksnes kuulajate kõrvu, otsustati ettekannete tekstid avaldada omaette “Krimmi kogumikuna”. See mõte on nüüd teoks saanud ning nelja riigi teadlaste artiklid ühiste kaante vahele jõudnud.
16 ettekandest on avaldatud 14. Kahjuks ei jõudnud kogumikku kaks ettekannet: Juri Laptevi (Simferopol) “Эстонская культура и Крым” ning Lembit Võime (Tallinn) “Krimmi eestlased. Asustusloolist”. Mati Hint (Tallinn) loovutas avaldamiseks oma ettekande teesid.
Artiklid on avaldatud ettekandmise keeles. Laiema osasaamise huvides on aga lisatud resümee eesti või vene ning inglise keeles. Kogumikku lõppu lisatud kontaktandmed võimaldavad iga autoriga ühendust võtta.

30. aprillil 2002 – Jüri Viikberg