“Kolmevalitsus” (三国演义 Sānguó yǎnyì) on Hiina 14. sajandi kirjaniku Luo Guanzhongi (eesti keeles varem ka Lo Guan-Tžung) ajalooline romaan, üks Hiina kirjanduse kanoonilisi tähtteoseid. Kirjutamisajast tuhatkond aastat varasemal “Kolme kuningriigi kroonikal” põhinev raamat kirjeldab Hani dünastia languse ja riigi taasühendamise vahelist perioodi aastail 168–280, mil Hiina jagunes kolme riigi: Cao Wei, Ida-Wu ja Shu Hani vahel. Sündmuste sõlmituseks saab Kollaste Turbanite ülestõus 184. aastal, valdavalt jutustab teos Kolme riigi ajastust, teose sündmustik lõpeb riigi taasühendamisega Jini dünastia all 280. aastal.
“Kolmevalitsust” loetakse üheks Hiina neljast klassikalisest romaanist kõrvuti teostega “Teekond läände”, “Punase kambri unenägu” ja “Veepiir”. Selle mõju Ida-Aasia kirjandusele on kõrvutatud William Shakespeare’i loomingu mõjuga inglise kirjanduses. Raamatu autorsus ei ole kindel, kuna Luo Guangzhongi nime hakati “Kolmevalitsusega” seostama alles sajand pärast tema surma. Teose esmatrükk pärineb 1522. aastast, ehkki varem võis tekst ringelda käsikirjades.
Raamatust on säilinud mitu hilisemate toimetajate käe all muudetud versiooni, nii nagu ka Luo Guangzhong ise arvatakse olevat toimetanud romaan “Veepiir”. Ehkki kirjandusteaduses kestab dispuut tänini, peetakse võimalikuks, et 1660ndatel Mao Luni ja Mao Zonggangi tehtud toimetustöö taga oli muuhulgas ka poliitiline agenda.[3] Nii näiteks lisati teose avaread “Kaua jagatuna püsinud riik peab taas ühinema; kaua ühendatu peab jagunema. Nii on alati olnud.”, mida kommentaatorid pidasid pikka aega autori tsüklilise ajaloofilosoofia motoks, tegelikult alles 1679. aastal, Qingi dünastia ajal.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.