“Kokkutulemine”

Bookeri auhind 2007.

“Kokkutulemine” toob kui värsket verd iiri kirjandustraditsiooni, see ühendab vana lüürilisuse uue vapustusega. Nagu kõigis Anne Enrighti teostes, nii ilukirjanduslikes kui ka mitteilukirjanduslikes, on selleski söakust, vaimukust ja sisekaemust: tema silmapaistev intelligentsus väänab maailma veidi ning annab selle meile uues ja unustamatus valguses.

Hegartyte klanni üheksa elus olevat last kogunevad Dublinis oma isemeelse venna Liami peietele. Talle ei toonud surma joomine – ehkki see aitas muidugi kaasa -, vaid see, mis juhtus temaga lapsepõlves vanaema kodus 1968. aasta talvel. Tema õde Veronica oli kohal siis ja on ka nüüd, ta on surnule natuke aega seltsiks …

“Kokkutulemine” on perekonnalugu, Anne Enrighti pilkumatu silma nagu omapärase läätse läbi koondatud ja selitatud. See on ka seksuaalsuse lugu, see järgib valu ja lunastust läbi kolme põlvkonna – alustades vanaema Ada Merrimanist – ning näitab, kuidas mälestused väänduvad ja perekonnasaladused lähevad mädanema. See on romaan armastusest ja pettumusest, nurjatud himust ja piiratud ihast, ja sellest, kuidas saatus on kirjutatud kehasse, mitte tähtedesse.