Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat teha, kostis Konfutsius vastu: “See ongi just see kõige tähtsam ülesanne. Ei saa ju kellelegi täpseid instruktsioone anda, kui ei tea, mis tööd ta õieti teeb.”
Öeldu on aktuaalne tänapäevalgi. Taasiseseisvunud Eesti riik on napilt viis aastat vana. Selle aja jooksul on toimunud palju muutusi. Kunagisest Eesti NSV-st on saamas tänapäevane Euroopa demokraatlik ja turumajanduslik riik. Selle raamatu eesmärk on anda ülevaade sellest, mida kujutab endast Eesti riik praegu ja mis ülesanded on selles tema kodanikel. Et paljude tänapäevaste nähtuste juured peituvad minevikus, siis on iga peatüki alguses visandatud ka lühiülevaade selle valdkonna ajaloost Eestis ja mujal maailmas.
Raamat on kirjutatud, lähtudes gümnaasiumi XII klassi kodanikuõpetuse programmist. Seetõttu on ta mõeldud kasutamiseks eelkõige vanemate klasside õpilastele, kuid loodetavasti pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.
Ükski raamat ei näe trükivalgust ilma abilisteta. Nii oli seegi kord. Autor tänab mitemsuguse kaasabi ja nõuannete eest Tarmo Loodust, Helir-Valdor Seedrit, Kalle Küttist, Urmas Volmerit, Anu Arakut, Priit Raudlat ja Viljandimaa Omavalitsuste Liitu.
Raamatu illustreerimisel on kasutatud kahte Edmund Valtmani ning ühte Aino Heimersoni ja Evert Karlssoni karikatuuri. Ülejäänud naljapildid pärinevad ajakirjadest “Punch”, Szpilki” ja “Eulenspiegel”.
– Heiki Raudla
(Raamatus autori autogramm)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.