“Keegi, rõhutan eriti, mitte keegi ei võtaks seda raamatut kättegi, kui ma poleks juhtunud mängima tolles bändis. Kokkusattumus ei ole õige sõna, see on pigem rida vääritimõistmisi. Feeling B-s mängisin ma bassi, aga uus bänd otsis hoopis kaasaegne mõtlemisega tehnilise taibuga klahvkameest. Küsin endalt tihti, kui palju mu elus on üldse mu enda otsustada.
Olen vahel mõelnud, mis oleks minust saanud, kui oleksin sündinud Lääne-Berliinis või Vietnamis. Veel põnevam on aga mõelda, mis toimub minu elus praegu. Ma ootan igalt päevalt katastroofi või surmahaigust. Või olengi juba peast segi? Pean sellele mõtlema. Kus on mu prillid ja miks ma siin istun?”
Bänd, kuhu Flake klahvkameheks läks, oli mõistagi Rammstein. Ent see raamat ei ole mitte bändi biograafia, vaid lugu ühest Ida-Saksa poisist, kes tahtis, ja tahab tänaseni, muusikat teha.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.