André Gide (1869-1951) oli omal eluajal tuntumaid prantsuse kirjanikke. Filosoofilise enesevaatlejana eitab ta kõigi indiviidi ahistavaid poliitilisi institutsioone ja moraalinorme. Tema loomingu vaimukas satiir ja impressionistlik meeleolukus on jätnud oma jälje nüüdisproosa arengusse. Nobeli auhinna pälvis André Gide 1947. aastal.
“Kitsas uks” (1909) kuulub tema proosaloomingu alguperioodi, ja kui seni oli André Gide oma loomingut ainult oma kulu ja kirjadega avaldanud, siis “Kitsas uks” osutus väga menukaks, ja seda lugu kahe noore inimese armastusest, mille voorusepüüdlused karile viivad, peetakse seniajani A. Gide´i kõige õnnestumaks teoseks. “Valerahategijad”, mida autor ise ainsana oma teostest on romaaniks nimetanud, kujutab endast nii-öelda romaani romaanis – selle üks peategelasi, kirjanik Édourd kirjutabki romaani pealkirjaga “Valerahategijad” – ning võtab kokku André Gide´i eetilised ja esteetilised tõekspidamised, käsitledes valeraha olemust hoopis laiemalt, ühiskondlikus ja üldinimlikus mõttes.
1946. aastal ilmus “Theseus”, kirjaniku viimane suurem teos, mida võib pidada tema vaimseks testamendiks.
Sari: Nobeli Laureaat
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.