Hiiumaad on oma loomingus kajastanud nii need kirjanikud, kes Hiiumaal sündinud, kui ka need, kes selle maaga tutvunud on. Muidugi on pärishiidlaste ja väljastpoolt tulnute Hiiumaa-kujutus erinev. Pikemad, eepilised ja olustikulised teosed pärinevad hiidlastelt, lühemates žanrites lood “välisautoreilt”. Siin lühemalt peatunud pole jõudnud kohalikku elu-olusse nii sügavalt ja laialt sisse elada, et pannood anda ja hiidlaslikku elutunnetust teosesse valada.
Hiiumaad kujutav kirjandus kajastab ilmekalt selle saare inimese elu ja tööd. Maa on meres ja hiidlane on seotud nii oma maaga kui ka veega. Üks annab leiva, teine leivakõrvase. Millist meeleheitlikku võitlust on siin tulnud oma olemasolu eest pidada! Ja hiidlane on neis võitlustes allaandmatu olnud. Peamiseks kujutatavaks kirjanduses on Hiiumaa peremees – hiidlane ise. Siin võimutsenud Ungru krahvgi jääb Hiiumaa minevikus talupoja kõrval teisejärguliseks.
Meeste võitlus merega ja merel, naiste töö kodus nii naiste- kui meestetöö tegijana – see on seda saart käsitleva kirjanduse peateema. Patriarhaalne Hiiumaa on minevikuteostes selgesti tajutav. Kaasaegsete kujutuses tuleb tõsiduse ja asjalikkuse kõrval aukohale hiidlase teine loomuomadus – ta lõputu huumorimeel.
Nii võib Hiiumaast, tema elanikest, minevikust ja kaasajast ilukirjanduse kaudu nii mõndagi teada saada. Lähemat aga jälgime järgnevas.
Käesolev Hiiumaa-ülevaade on antud ilukirjandusele tuginedes. Ajaloo-allikaid ja teatmematerjale on kasutatud vaid kirjanduses toodu kinnitusena. Asendamatuks abiks on olnud kaasaja kirjanikud ise, kes on andnud teateid. Käsikirja on aidanud täpsustada prof. Villem Alttoa ja Hiiumaa Koduloomuuseumi direktor Volli Mäeumbaed. Kõigile kaasaaitajaile autori suurim tänu!
Tööd viidatakse algallikatele; viited on paigutatud raamatu lõppu. Tsitaadid on redigeeritud kaasaja ortograafiat arvestades. Väljajätted on ära märgitud kolme punktiga, algtekstis olevaid taandeid märgib kaldkriips.
(Raamat on mahakantud raamatukogu raamat)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.