“Kevadest kevadesse”

Iga aastaaeg toob endaga kaasa midagi omanäolist, midagi esmast, erinevat, uudset, aga ka sellist, mis on olnud ja jääb. Aastaaegade seas on kevad kõige helgema olemisega. Päevpäevalt pikeneb päev, lumi sulab veeks, taevas on kõrge ja kõikjalt kostab linnulaulu, milleta pole kevadet.
Kevad on heitlik salapärane igatseja, suur unistaja, uue ärkava elujanu esindaja on ta.
Oma tunded ja tungid põimib loodus imepärastesse häälitsustesse, helidesse, viisidesse – see moodustab ühtse kevadlaulu.