Reisiromaan
Raamat
Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, samas tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt juurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus keegi ei taha tegelikult teada, mida sellest kõigest arvab üks valgenahaline naisterahvas, kes on tulnud tööle kohalikku päevalehte.
“Kes kardab Aafrikat?” on Anna-Maria esikromaan, ent mitte esimene raamat. Eelmisel korral seikles autor Hispaanias ja tema sulest ilmus “Minu Hispaania”.
Kõigi näod pöörduvad minu poole. Muidugi on mul oma arvamus. Arvan, et ühiskonna jäik, katkematu surve naistele olla viljakas, tuua lapsi ilmale – sest naine, kes ei ole ema, on justkui väärastunud ja seega väärtusetu – tekitab tohutul hulgal välditavaid kannatusi, tarbetuid hingepiinu. Nii on see Euroopas ja nõnda on see siin, Aafrikas. Eriti siin. Kuidas saabki eeldada, et maailmas, kus naise väärtus on seotud tema viljakusega, kus tema kogukonna poolt omaksvõtmine ja heaolu sõltub järglaste andmise võimest, ei otsustataks meeleheitlike tegude kasuks? Lausa hullu-meelsete tegude kasuks!
Raamat
Ma ei arvanud, et siia naasen. Eksootikat sai ühel hetkel minu jaoks liiga palju ja ma põgenesin tagasi Euroopasse. Aga siin ma olen, jälle Aafrikas, kuus aastat hiljem. Üksinda, vanemana, eneseiroonilisemana ja mitte ajakirjanikuna, vaid hoopis valimisvaatlejana. Tulin uuesti, et otsida lepitust, sest vajasin oma Uganda-loole teistsugust lõppu.
Ja ma leidsin selle.
Siin raamatus põimuvad uued kogemused ja tunded mälestustega mägigorilladest, luulegrupis osalemisest, jalgsisafarist ja kohatud ugandalastest. Kuus aastat võib tunduda palju, kuid üsna pea selgub, et see on vaid tilk ajaookeanis.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.