Selles raamatus räägitakse kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimisest ja võidukäigust.
Enamik maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. atleedid (kr. athletes). Inglaste athletic, prantslaste athletisme, itaallaste atletica, sakslaste Athletik, hispaanlaste atletismo, ungarlaste atletika on tähendanud algusest peale kohe kergejõustikku, ehkki tõstesport mahutati möödunud sajandil samuti selle nimetuse alla. Ei saa jätta märkimata, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või sporti üldse. Säärane kokkulangevus pole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.