“Torm on kestnud kogu öö ja pole hommikukski raugenud. Hetkeks nagu lõpeks ta märatsev hoog, nagu oleksid ometi lõpuks ta rinnad tühjaks kisendatud, kuid siis ärkab ta uuesti ja ta viha on muutunud veel ägedamaks raevuks. Ning lumemassid ta pudendavas süles keerlevad, langevad, tõusevad ning tormavad üle metsade, väljade ja elamute.
Jaak Radamees on tulnud väljast, saag ja kirves käes. Nähtavasti on ta rutanud tööle, kuid torm on ta nagu kutsumata tulija tagasi paisanud. Nüüd seisab ta keset hütti, üleni lumine, isegi ta ripsmetesse ja kulmudesse on lumehelbed otsinud endale pesapaika. …
Tean – tänagi pean oma mõtetele otsima uusi rännakuvõimalusi, sest vaevalt on täna oodata eilsetele jutustustele jätku. Mu töökaaslased on täna mornid ja jututa ning vaevalt pudeneb mõnelt ükski sõna. Võtan oma naril hubasema poosi ja sunnin end mõtlema ühele daamile – Ene Leevi oli selle proua nimi. …”
(paberkaaned puuduvad)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.