“Karjala muinasjutte”

Maria Mihhejeva

Vanal rahvaluulemaal Karjalas pole muinasjuttude jutustamise ja runode laulmise traditsioon veel tänapäevalgi kadunud. Põhja-Karjalas elav Maria Mihhejeva võib jutustada mitmesuguseid muinasjutte, laulda “Kalevala” kangelastest Kullervost, Väinämöinenist, Lemmikäinenist ja samuti tänapäeva suurtest sündmustest.
Maria Mihhejeva on sündinud 1884. aastal Kalevala rajoonis Alajärve külas. Siin vaeses kodus möödus ka ta noorusaeg. Raskusi on Maria Mihhejeva tundnud elus palju. Neid pidi ta kandma kolmeteistkümneaastaselt emata jäänud tüdrukuna ja kas siis, kui ta pidi pärast mehe surma jääma viie lapse toitjaks. Ainult rõõmus loomus suutis teda päästa murede murdvast jõust, nagu ta ise räägib. Paremaks muutas ta elu alles siis, kui külas loodi kolhoos ja ta astus selle liikmeks.
Kogu oma elu on Maria Mihhejeva tegelnud kalapüügiga, mistõttu külarahvas on teda kutsunudki kalapüüdjaks Mihhejevaks. Praegugi veel käbe jutustaja ning laulik elab Kalevala rajoonis Uhtua külas. Suviti aga sõidab ta kodukülla Alajärvele, et osa võtta armsaks saanud tööst – kalapüügist.
Kust teab Maria Mihhejeva on nii palju jutte ja laule? Ise ja jutustab selle kohta järgmist.
“Lugusid ja muinasjutte jutustama ning runosid laulma õppisin juba lapsena. Neid kuulsin peaaegu igas talus, ennekõike aga kodus. Väga palju kuulsin Kalevala-runodest oma isalt kalaretkedel olles. Suurema osa muinasjutte kuulsin vanaemalt, kes elas meie juures Alajärvel. Muinasjutte ja runosid olen meeleldi kuulanud ja õppinud veel vanas easki, ja neid on kogu elu jooksul väga palju meelde jäänud.”
Mihhejeva jutustab muinasjutte ja esitab runosid väga ilmekalt, tegelastele kaasa tundes ja sündmustesse sisse elades.
Maria Mihhejeva on ka kaasaja-laulik. Ta laulab iga päevaga paremaks muutuvast elust, uuest külast ja linnast, vabadusest ja rahust ravaste vahel.

Endel Priidel