“Kahemõõtmelised majad. Arhitektuurifoto Eestis 1860. aastatest tänapäevani”

Arhitektuurifoto tähtsust arhitektuuri retseptsioonis on raske üle hinnata. Valdav osa arhitektuurist jõuab meieni fotode vahendusel ning viis, kuidas me hooneid vaatame ja neist mõtleme, on tugevalt mõjutatud nende pildilisest esitlusest meedias. Andre Malraux´ väide, et kogu kunstiajalugu koosneb fotodest, peab kõige enam paika arhitektuuri kui mittetransporditava loomingu puhul. Terviklik arhitektuurikäsitlus, mis eeldab ajaliselt ja geograafiliselt üksteisest kaugel paiknevate objektide võrdlust, sai seega võimalikuks alles fotograafia leiutamisega. Asendades tihti reaalset ruumikogemust, on majapilt hakanud mõjutama ka ehituskunsti ennast – hoonete “nahk” on muutunud olulisemaks “kehast”, muutes nad tasapindsemaks ja fotogeenilisemaks. Arhitektuuriajakirjades domineerib pilt teksti üle ja tsivilisatsioonis, mis on harjunud piltide abil mõtlema, on fotograafide loodud “ihaldusväärsed kujundid” mõjutanud mitut põlvkonda arhitekte ja aidanud kaasa paljude maailmakuulsaks saamisele.

…