“Kahekesi”

Kunagi ma mõtlesin, et kui sa juba kellegagi koos kavatsed olla, siis peaks see keegi ka pihta saama. Ning sinuga kokku sobima.

Ning selle inimese otsimine algab varakult. Sünnist saati vaatavad poisid ja tüdrukud üksteist ning katsuvad hinnata, kas avanev pilt neile meeldib. Nagu sõjaväeparaadil, kus kõik marssijad üksteist silmanurgast piiluvad. Marsid – piilud. Marsid – piilud. Kui tärkab huvi, siis pead kinni ja ajad juttu, ning kui jutt ei klapi, siis lihtsalt marsid edasi. Muudkui marsid ja hoiad pilku peal.

Minul vedas. Kui ma oma unistuste naist kohtasin, siis ma teadsin. Ma nägin teda ja kaotasin silmapilkselt kõnevõime. Mu kõri oli kinni nööritud, miski kriipis mu kõhtu, ma kattusin üleni külma higiga ja süda läks pahaks.

Aastaid varem olin õppinud, et kui süda läheb pahaks, siis tähendab see sageli armumist. Muudel juhtudel tuleb see lihtsalt halvaks läinud rannakarpide söömisest ning neil kahel asjal on üldiselt kasulik vahet teha.

Aga ma teadsin, et nüüd oli tõsi taga.