Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse ja tema perekonna loole.
Just ajalise perspektiivi avarus – romaan algab vahetult ristirüütlite saabumise eelsest ajast, mida teised kirjanikud ega kroonikud ei käsitle – ning ideoloogilise vaatepiiri avatus – autor esitab ristiusu vastuvõtmist puudutavaid küsimusi ka väljaspool tule ja mõõga valdkonda – annab teosele erakordse mitmekihilisuse.
Ain Kalmus (1906-2001) liikus seda ainest kujutades kindlal pinnal, sest tal endal oli teoloogiline haridus. Hiiumaalt pärit Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd) omandas keskhariduse Keilas baptisti teoloogilises seminaris ning jõudis pärast kõrgkooliõpinguid USAs teenida kodumaal baptisti vaimulikuna. Aastal 1944 põgenes ta Rootsi ja 1946 edasi USAsse.
Sari Eesti Lugu nr 4
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.