“Juhan Simm”

1935. aastal, kui Juhan Simm oli veel täies loomingujõus, pani Richard Ritsing kirja järgmised read:
“Nõuaks vist pikemat aega ja energiat, et suuta kõiki Simmi muusikategevuse avaldusi ja mälestusi kirja panna ning säilitada, et suuta kokku koguda J. Simmi rohkearvulist loomingu tagavara ja koostada vastav nimistu.
Arvamata kordi tõusnud juhtpuldile, arvamata kordi jaganud juhatust ja õpetust Vanemuise kannatlikele lastele, kirjutanud tohutu hulk noote nii oma loomingu sunnil kui ka teiste tööde arranzemendi vajadusel.”
Kuid selleks ajaks polnud J. Simm veel kaugeltki ütelnud oma viimast sõna.
Siiski pole J. Simm köitnud meie muusikateadlaste tähelepanu. Küllap on selle põhjuseks tema mõneti seletamatu isiksus, vastuolud ja mitmete muusikameeste suhtumine.
J. Simm kui koori- ja orkestridirigent, helilooja, teatritegelane, muusikaarvustaja ja pedagoog, muusikakollektiivide asutaja, kaasaaitaja ning õhutaja kõige erinevamatel muusikaüritustel, oli meie kultuuriloo mitmekülgsemaid ning populaarsemaid muusikamehi, ja seda rohkem kui poole aastasaja vältel. Teeneka muusikamehe suurt elutööd kinnitavad materjalid Tallinna Teatri- ja Muusikamuuseumis, Tallinna Fr. R. Kreutzwaldi nim. Raamatukogus, Tartu Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis, Tartu Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus ja Tallinna Konservatooriumi Raamatukogus. Seda kinnitavad ka meie laulurahva mälestused.