Juhan Liivi, eesti ühe suurema luuletaja ning realistliku jutukirjanduse rajaja looming on tihedasti seotud tema koduümbrusega – Kirde-Tartumaa looduse ning inimestega. Seal elas ta nooruses, aga ka hiljem, haiguseperioodil. Iidsel Vaiga alal paiknev Peipsi-äärne Alatskivi, kus elasid kõrvuti eestlased ja venelased, talupojad ja kalurid, moodustas veel Liivi päevilgi küllalt endasseuletud ning omapärase maanurga.
Perekonnapärimuse järgi pole Liivi esivanemad siiski põlised kodaverelased: Jakob Liivi memuaaride lehekülgedel on orjaaja hämarusest immitsenud teade, nagu oleksid tema eelkäijad Põhjasõja järel tühjaks jäänud Alatskivi mõisasse toodud Saaremaalt. Võiks arvata, et see on ainult pärimus, ehitatud asjaolule, et Alatskivi Stackelbergidega ühenimelisi mõisnikke leidus ka Saaremaal. Aga et räägitakse konkreetselt kaheksa perekonna toomisest (Juhan Liiv ise vihjab küll 150-le perekonnale), siis võib asjal teatav tõepõhi all olla. Kõne all olevatest uudisasukatest on põlvenenud mõisa meistrimehed ja ametnikud ja Liividegi esivanemate hulgas on möldreid, kupjaid, aidamehi. …
(Raamatus on endise omaniku nimi)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.