“Maailm on täis üllatusi. Kuningas tusatses; see oli loomulik. Võidakse küsida, mispärast, ja arvatakse muidugi, et ta mõtles oma hämmastavalt suurele langusele, mõtles sellele, kuidas ta kõige kõrgemalt positsioonilt maalimas langes kõige madalamale, kõige hiilgavamast seisusest kõige tähtsusetumasse; kuidas ta kõige suursugusema elukutse pidi vahetama kõige alaväärtuslikuma vastu. Ei, olen valmis vanduma, et kõige rohkem hämmeldas teda mitte see, vaid hind, mis ta eest saadi. Noist seitsmest dollarist ei saanud ta kuidagi üle.”
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas” (1889) on paljuloetud “Tom Sawyeri seikluste” ja “Huckleberry Finni seikluste” kõrval teenimatult tagaplaanile jäänud.
Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga.
Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere´ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide ning sangarilugudega.
Ja valetajaid on õukonnas lõpmata palju, nagu ka meie päevade parteiõukondades. “Ma ei ole poliitik ja ka muidu on minu kombed korralikud,” on Twain öelnud. Autori naljad tunduvad esmapilgul muhedad ja andestavad. Ent neutraalsena näiv kõrvaltvaatajahuumor muutub hõlpsasti lõikavaks sarkasmiks.
1959. aastal eesti keeles ilmunud väljaande saatesõna lõpeb hinnanguga: “Mark Twain kuulub selliste demokraatlike kirjanike hulka, kelle teosed veel tänapäevalgi kohutavad imperialistlikku Ameerikat.”
Korduvalt end tappa püüdnud Samuel Langhorne Clemensi ehk Mark Twaini elu polnud kerge. 1835. aastal sündinud tulevane kirjanik kasvas üles Mississippi-äärses Hannibali linnakeses väikekaupmehe kuuenda lapsena. Kopsupõletikku jäänud isale oli antud vähe elupäevi. Järgnesid muudki kaotused: vend lendas aurulaeval õhku ning surid kolm Twaini neljast lapsest. Peale selle oli kirjanik sündinud värvipimedaks.
Sisuliselt hariduseta jäänud Twaini varakult alanud sinikrae-karjäär tipnes Mississippi aurulaeva tüürimehe ametiga, ent 23-aastaselt hakkas ta ajakirjanikuks.
Sulemeister oli paras hirmuvalitseja, kellele tema oma tütar pelgas läheneda. Kirjaniku maniakaaldepressiivsete hälvete leebeim väljendus oli suurushullustus. Tõsi, komeedina Ühendriikide kirjandustaevasse tõusnud Twainil oli ärplemiseks ka alust.
Sama ettearvamatu kui Twaini käitumine oli tema teoste kvaliteet. Hüperaktiivne sulesepp tegutses nagu kirjutusmasin, pannes paberile kõik, mida nägi.
1910. aastal elust lahkunud kirjanik puhkab New Yorgi osariigis Elmiras. Kalmukivile on väikselt kirjutatud Samuel Langhorne Clemensi ja suurelt Mark Twaini nimi.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.